Ehitise audit on vastava pädevusega isiku poolt koostatud dokument, hoone osa või terviku seisukorra hindamiseks. Ehitise auditi tegemise korra määrab Majandus- ja taristuministri määrus nr. 61, mis hõlmab vähemalt järgmisi meetodeid:

• Visuaalkontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitis vastab ehitise kohta koostatud dokumentatsioonile ja antakse hinnang ehitise tehnilisele seisukorrale
• Kasutuskontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitise kasutamine ettenähtud viisil on võimalik, ohutu ja vastab kasutamise otstarbele;
• Dokumentatsiooni kontroll, mille käigus kontrollitakse auditi objektiks oleva ehitisele või selle osale õigusaktides nõutud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust. 

Kasutuslubade puhul on ehitise audit üldmõiste komplekteeritud dokumentatsiooni kogumile, mis sõltuvalt eesmärgist ja hoone valmimise aastast, sisaldab erinevaid dokumente. Ehitise auditi tegemise korra määrus nr. 61 viitab, et Auditi tegija on kohustatud kaasama pädeva isiku auditi koostamisse juhul, kui auditi tegijal puudub pädevus auditi teatava osa koostamiseks. Sellest tulenevalt, on üldjuhul ehitise auditi koostaja pädevuses hinnata hoone üldehituslikku seisukorda ja täiendavalt on vajalik kasutusloa taotlusega esitada tuleohutusaudit ja elektriaudit. Hoone tehniliste andmete kogumiseks mõõdistusprojekt või muudatusprojekt ja ehitusjärgne kontrollmõõdistus.

Vastavalt Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusele (EhSRS) tuleb eristada ehitise auditi koostamisel kahte ajajärku, enne 01.07.2015 ja peale 01.07.2015. Kui hoone on valminud enne 01.07.2015 asendab ehitise audit ehitusprojekti ja ehitusdokumentatsiooni. Kui hoone on valminud peale 01.07.2015 asendab ehitise audit ainult ehitusdokumentatsiooni.