SEADUSTAMINE
Teenused
Kasutusluba
Enne ehitise kasutusele võtmist tuleb vastavalt ehitusseadustikule taotleda kasutusluba. Kasutusloaga määratakse või muudetakse ehitise kasutamise otstarvet. Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutusotstarbe muutmise korral.
Kasutusloa vajalikkus
Kasutusluba on ehitusseadustikust tulenev nõue ehitisele, millega kohalik omavalitsus kinnitab, et kasutatav ehitis vastab kõigile nõuetele ning kasutusotstarbe kohaselt kasutades ohutu. Kasutusluba on oluline kinnisvara müügil, kindlustuse seadmisel ja seadusele vastamise osas.
Kasutusloa taotlus
Kasutusluba tuleb taotleda ehitusseadustiku lisas 2 sätestatud juhul. Kasutusloa taotlus esitatakse läbi ehitisregistri. Kasutusloa taotlus peab sisaldama ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikke dokumente, mille määrab ehitusseadustik. Kasutusloa taotluses esitatavate dokumentide kogum sõltub ehitise liigist ja ehitise valmimise aastast. Põhilised dokumendid mis tuleb kasutusloa taotlusega esitada on:
- Ehitusprojekt – dokumentatsiooni kogum, mille alusel on ehitis ehitatud, mille nõuded määrab Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97.
- Ehitusdokumentatsioon – ehitustegevuse dokumentatsioon, mille nõuded määrab Majandus ja taristuministri määrus nr. 115.
- Ehitise audit – pädevate isikute poolt väljastatud dokumentatsiooni kogum, hoone seisukorra hindamiseks Majandus- ja taristu ministri määruse nr. 61 alusel.
- Mõõdistusprojekt – hoone tegeliku olukorra kajastamine digitaalsete jooniste ja seletuskirja põhjal. Tehniliste andmete kajastamiseks ja muudatusprojekti aluseks, mille tegemise korra määrab Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 75.
- Ehitusjärgne kontrollmõõdistus – geodeetilise mõõdistuse tulemusel koostatud plaan koos vajalikke andmetega nagu: hoone asukoht, kõrgused, tehnovõrgud jne.
- Joogivee analüüs – puur- või salvkaevu vee kvaliteedi kontroll.
- Ventilatsiooni mõõdistus – mehaanilise sisse- ja väljatõmbe ventiltasiooni õhuvoolu ja müra mõõdistus.
- Soojuspumba projekt – dokumentide kogum, millega kooskõlastakse kohaliku omavalitsusega paigaldus asukoht ja müraga arvestamise meetodid.
- Gaasipaigaldise audit – pädeva isiku poolt väljastatud dokument seadme korrektse paigalduse ja kasutamise hindamiseks.
- Puurkaevu akt – puurkaevu projekti kohase paigalduse kinnitus ja kandmine VEKA registrisse.
- Mahuti paigaldusakt – mahuti projekti kohase paigalduse kinnitus.
- Korstnapühkimise akt – küttesüsteemi puhastuse kinnitus. Märkuste korral väljastakse juhised puuduste eemaldamiseks. Märkuste puudmisel Kantakse küttesüsteemide portaali. Tuleohutusauditi kohustuslik lisa dokument.
Ebaseadusliku ehitise seadustamine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega (EhSRS) nähakse ette ebaseadusliku ehitise seadustamise viisid. Seadustamisel eristatakse:
Enne 14.06.1995 ehitatud ehitis – Käesoleval ajal puudus kohustus ehitist ehitisregistrisse kanda. Kui ehitise ehitamise kohta on piisavalt tõendeid, et ehitis on ehitatud enne käesolevat perioodi, kantakse ehitis ehitisregistrisse andmete esitamise teatise abil kuid ei väljastada kasutusluba.
Enne 01.01.2003 ehitatud ehitis – ehitisele antakse ehitus- või kasutusluba või loetakse ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikust ja selle lisades 1 ja 2. Kui ehitis ei ole valmis, antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või ehitusteatis. Kui ehitis on valmis, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Käesoleval ajal ehitatud ehitis peab olema ohutu. Ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivad nõuded. Ehitise ohutuse hindamise aluseks võetakse ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel, tellib omanik ohutuse hindamiseks ehitise auditi. Ehitise audit koosneb üldjuhul lisa dokumentidest nagu, mõõdistusprojekt, tuleohutusaudit, elektriaudit ja ehitusjärgne kontrollmõõdistus.
Pärast 01.01.2003 ja enne 01.07.2015 ehitatud ehitis – ehitisele antakse ehitus- või kasutusluba või loetakse ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikust ja selle lisades 1 ja 2. Kui ehitis ei ole valmis, antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või ehitusteatis. Kui ehitis on valmis, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Kui ehitise ehitamise ajal oli detailplaneeringu koostamine kohustuslik, peab ehitis vastama üld- ja detailplaneeringule. Tagantjärele detailplaneeringu algatamise asemel võib kohalik omavalitsus väljastada projekteerimistingimused, mille mitte vastavuse korral tuleb ehitis viia väljastatud tingimustega vastavusse. Käesoleval ajal ehitatud ehitis peab olema ohutu. Ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivad nõuded. Ehitise ohutuse hindamise aluseks võetakse ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel, tellib omanik ohutuse hindamiseks ehitise auditi. Ehitise audit koosneb lisa dokumentidest nagu, mõõdistusprojekt, tuleohutusaudit, elektriaudit ja ehitusjärgne kontrollmõõdistus.
Pärast 01.07.2015 ehitatud ehitis – Käesoleval perioodil ei näe ehitusseadustik ette seadustamise meetmeid. Olenemata, kas ehitis on valmis või pooleli, peab vastavalt ehitusseadustikule lisa 1 taotlema ehitusloa või esitama ehitusteatise. Kui ehitise ehitamise ajal oli detailplaneeringu koostamine kohustuslik, peab ehitis vastama üld- ja detailplaneeringule. Tagantjärele detailplaneeringu algatamise asemel võib kohalik omavalitsus väljastada projekteerimistingimused, mille mitte vastavuse korral tuleb ehitis viia väljastatud tingimustega vastavusse. Kui ehitise püstitamiseks on olemas õiguslik alus, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustikule lisa 2. Käesoleval ajal ehitatud ehitis peab olema ohutu. Ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivad nõuded. Ehitise ohutuse hindamise aluseks võetakse ehitusprojekt.